KARL AUGUST HERMANN
(23. IX 1851 Võhma 11. I 1909 Tartu)

 

Karl August Hermann oli helilooja, keeleteadlane, ajakirjanik ja muusikategelane.

Töötas Põltsamaa kihelkonnakoolis abiõpetajana ja 1871-1874 Peterburis õpetajana; õppis eraviisil muusikat Tallinnas ja Peterburis.  1873. a. esietendus Peterburis tema kirjutatud näitemäng "Linnas ja maal", mis oli ka Peterburi eestlaste teatritegevuse algus. Astus 1875 Tartu ülikooli usuteaduskonda. Lõpetas Leipzigis 1880 ülikooli keeleteaduse doktori kraadiga.

Oli 1882-1885 Eesti Postimehe toimetaja, omandas 1886 Perno Postimehe, nimetas selle Postimeheks ja andis seda Tartus välja kuni 1896. Töötas 1889-1908 Tartu ülikooli eesti keele lektorina. Andis 1882-1884 välja Eesti Postimehe Muusiku Lisalehte, milles avaldas muuhulgas koorilaule, ja 1885-1897 esimest eesti muusikakuukirja “Laulu ja mängu leht” (noodilisaga), kirjutas koorilaule, klaveri-, viiuli- ja ansamblipalu ning üllitas koorilaulukogumikke "Eesti kannel", "Eesti rahvalaulud. Segakoorile". Oli II (1879), IV (1891), V (1894) ja VI (1896) üldlaulupeo üldjuhte.