JOHANN VOLDEMAR JANNSEN
(4. / 16. V 1819 Vana-Vändra maakond Vändra küla - 1. / 13. VII 1890 Tartu)

Johann Voldemar Jannsen oli Eesti rahvusliku liikumise ja muusika tegelane.

Õppis Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis, töötas kutsarina, seejärel Vändras alates 1838 kantori ja kooliõpetaja abina, aastast 1842 köstri ja kihelkonnakooliõpetajana, 1850–1863 oli algkooliõpetaja Pärnus. 1857 hakkas seal välja andma ajalehte “Perno Postimees ehk Näddalileht”. 1863 asus Tartusse, kus temast sai ajalehe “Eesti Postimees” ja selle lisalehtede toimetaja (1864–1880), esimene eesti kutseline ajakirjanik. Tema algatusel asutati 1865 Tartus laulu- ja mänguselts “Vanemuine”, mida ta juhatas kuni 1879. Organiseeris I (1869) ja II (1879) üldlaulupeo, asutas ja juhatas mitmeid koore: 1864-65 Maarja kiriku koori ning 1865-71 Vanemuise koore. Oli Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi loomise algataja. Haigestus 1880 ning jäi avalikust elust kõrvale. Kirjanduse ja ajakirjanduse alal tegutsesid ka Jannseni poeg Harry ja tütar Lydia.

Eesti kultuurilukku on Jannsen läinud pideva eesti ajakirjanduse rajajana, eesti rahvusliku liikumise keskse tegelasena. Ta virgutas eestlaste rahvustunnet ja kultuuritarvet ning pani aluse elujõulistele kultuuriinstitutsioonidele.

On välja andnud mahuka laulutekstide valimiku “Eesti Laulik” (1860, mitu kordustrükki; viisiraamat lisandus 1862), mis pakkus laulukooridele ilmalikku repertuaari. Kirjutanud Eesti hümni “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” teksti. Oli ka menukas proosakirjanik.