JOHANNES KAPPEL
(2. VII 1855 Rapla-Uusküla 1. VI 1907 Schömberg, Württemberg)

Johannes Kappel oli helilooja, organist ning esimene kutseline eesti muusik.

Muusikalised algteadmised sai oma isalt, Paide köstrilt ja organistilt. Alates 1872. aastast elas Peterburis, töötas algul erapansionis õpetajana. 1876-1881 õppis Peterburi konsevatooriumis oreli- ja kompositsioonierialal. Lõpetas õpingud suure hõbeaurahaga. Töötas Peterburis Hollandi saatkonna kiriku organistina ning juhatas eesti seltsides koore.

Johannes Kappel oli III, V ja VI (1880,1894 ja 1896) üldlaulupeo üldjuhte. Esines organisti ja klaverisaatjana, saatis muuhulgas ka Aino Tamme. Kappel on kirjutanud looduslüürilisi koorilaule ja esimesed eesti koorikantaadid. 1880. aastatel avaldas koorilaulukogumikke - "Järvamaa ööpik", "12 laulu segakoorile" ja "10 laulu meeskoorile". 1907. aastal reisis Saksamaale tiisikust ravima ning suri seal.